Kirjutise autor Kaido Veski

Käesolev kirjutis on referatiivse iseloomuga ning püüab koondada erinevates allikates välja toodud fakte Kunda hariduse ajaloo kohta. Eelkõige on tegemist tagasihoidliku asjaarmastajalike taotlustega lühiuurimusega, kuid osaliselt on materjali kogutud ka ülikooliõpingute ning Virumaa Rahvaülikoolist kõneleva diplomitöö koostamise käigus.

Ilma erilise kõhkluseta saab väita, et kõige põhjalikumalt on Eesti pedagoogika ajaloo ja haridusloo uurimisega tegelenud Kundast pärit ning siin kooliski käinud, Tallinna Ülikooli professor emeritus Lembit Andresen. Tema sulest on ilmunud mitmeid erinevaid uurimusi ja artikleid, lisaks kõigele ka neli mahukat köidet Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloost.

Nende uurimuste järgi tuleb piirkonna hariduselu alguseks lugeda 1786. aastat, mil Kunda külasse asutati esimene rahvakool. Tollased piirkonnas asunud koolid said algtõuke Viru-Nigula pastorilt Gabriel Kempelt, kelle abiga otsiti päristalupoegade seast 20 hea lugemisoskusega noormeest ja naist ning pandi need oma talutaredes kooli pidama. Paraku ei ole esimese kooli kohta täpsemaid arhiiviallikaid.

1864. aasta 15. oktoobrist hakkas Kunda vallakool tegutsema Kunda külas asuvas kivimajas, kus täna tegutseb Kunda külaselts. Hoone rajamist rahastas Kunda mõis, hiljem oli see mõisa ja Kunda valla ühisel ülalpidamisel. Tolles koolis hakkasid käima ka tsemendivabriku tööliste lapsed. Vabrik alustas pideva toodangu andmist 1872. aasta teises pooles. Toodangu hea kvaliteet ning suur nõudlus viis peagi vabriku laienemiseni, see omakorda suurendas hüppeliselt vabrikuga seotud tööliste ning kooliealiste laste arvu töölisasulas – tekkis vajadus uue kooli järele.

Paraku annavad järgmise perioodi kohta erinevad allikad pisut erinevat infot. Teada on, et 1893. aastal avas tsemendivabriku valitsus ametnike lastele saksakeelse elementaarkooli, mille ruumid asusid ametnike elumajaks mõeldud hoones ning mille õpetajaks oli Johann Sehwers.

Opetaja Johann Sehwers opilastega Jaama tn7 asunud saksakeelse elementaarkooli ees
Õpetaja Johann Sehwers õpilastega Jaama tn 7 asunud saksakeelse elementaarkooli ees.

Järgmise verstapostina tuuakse välja 1985. aasta november, mil Kunda jõe parempoolsel kaldal asuvas ühekordses kivimajas hakkas Tartu Õpetajate Seminari taustaga Jaan Speek tööliste lapsi õpetama. Speek ise toob täpse kuupäevana oma 1947. aastal kirjutatud artiklis „Lühike ülewaade kooli algusest Kunda linnas“ välja 27. novembri. Seda päeva tähistame hetkel kooli sünnipäevana ka meie.

Küllaltki loogiline on aga, et otsus ametnike ja tööliste laste koolitamiseks sündis vabrikuvalitsuses samaaegselt. Seda tõestab kaudselt ka tööliskooli esimese õpetaja Johann Thomsoni kirjutis kooli algusaasta oludest: „…Saatus juhtis minu siis Wiru randa, Kundasse. Seal tegi wabriku walitsus mulle ülesandeks wabriku kooli asutamise. Hakkasin kohe ülesannet teostama. Pea olid õpilased koos. Töö algas wäga wiletsas olukorras. Klassituba oli küll suur, walge ja alati hästi köetud, kuid koolilaudade asemel olid ainult lihtsad pingid ja lauad. Tahwli aset täitis must plekist tsilindri kujuline ahi./…/saatsin wabriku walitsusele ultimaatumi, kus ma nõudsin, et muretsetaks wiibimata 1) tahwel, 2) tarwilikud koolipingid, ja 3) wajalised kaardid kui ka raamatud. Kui aga wabriku walitsus ei teinud midagi, waid ignoreeris mind, pöörasin ma Kundale selja…“ Andresen toob oma 1986. aastal Horisondis ilmunud artiklis välja, et pärast tema lahkumist hakkas tööliste lapsi õpetama Jaan Speek.

Kitsad olud kummitasid kundalasi aga edaspidigi. Kui esimesel aastal käis tööliste lapsi koolis 45 (poisid ja tüdrukud koos, ruumipuudusel kahes erinevas vahetuses paralleelklassis), siis juba mõne aasta pärast oli õpilaste arv tõusnud 71-ni ning kuigi juba 1985. aastal ehitati samasse majja suurem klassiruum, õppisid peagi ühe õpetaja juhtimisel samas klassiruumis tervelt nelja erineva klassi õpilased. 1906. aastal sai kool juurdeehituse ning palgati ka teine õpetaja – samuti Tartu Õpetajate Seminari haridusega Peeter Siiak. Seni eraldi tegutsenud tööliste laste (Port-Kunda ministeeriumikool) ja nn saksa kool ühendati Kunda alevi algkooliks.

Ruumipuudus leevenes aga ainult mõneks ajaks. Teada on, et kahekümnendatel aastatel üüriti lisaruume vabrikuvalitsuselt, algklassid töötasid ka Lähtal asunud lasteaias. See viis 1923. aastal alevivalitsuse otsuseni ehitada uus koolimaja. Selleni jõuti aga alles enam kui kümne aasta pärast.

Kunda toolisasula 1930 aastatel
Kunda töölisasula 1930. aastatel

Oluliseks verstapostiks Kunda kultuuri- ja hariduselus tuleb lugeda aastat 1931, mil Kunda Noorsoo Kasvatuse Seltsi eestvedamisel valmis rahvamaja. Selle avaaktus ja sisseõnnistamine toimus 6. aprillil 1931. Tolle hoone rajamise võludest ja valudest annab pikantse ülevaate selle tulekahjus hävimise järgselt leitud, sinna 17. juunil 1928 asetatud nurgakivi. Täpsemalt seltsi esimehe Aleksander Einmanni käsikirjaline pöördumine, milles too nendib, et ümberkaudne rahvas on olnud hoone rajamise juures suhteliselt loid ning neab ära kõik, kes tulevikus peaksid hooned kommunistlike kalduvustega rüvetama. Rahvamaja kõrvale ehitati igati korralik, kahekorruseline koolimaja, mis valmis aastal 1934, mille sisseõnnistamine toimus sama aasta 28. oktoobril ning milles alustas tegevust kuueklassiline algkool. Koolimaja oli rahvamajaga otsapidi kokku ehitatud nii, et õpilased said kasutada sealset riidehoidu, suurt saali ja teisigi ruume. Õppetegevust alustati 7 õpetaja ja 218 lapsega. Sama aasta sügisel rajati ka kooli ja kiriku vahele jääv tammik. Siinkohal tasub tollasest Kunda haridus- ja tööliselust huvitujal kindlasti lugeda võtta 2009. aastal Lembit Andreseni välja antud kogumik „Algust otsimas“, kus autor teeb meeldiva ja emotsionaalse ülevaate Kunda tollasest elukorraldusest.

Kunda algkool 1937
Kunda algkool 1937. aastal

Keskkooliks muudeti kool 1947. aasta sügisel (22. novembrist 1944 Kunda mittetäielik keskkool), uude, ka täna kasutusel olevasse Kasemäe tänaval asuvasse hoonesse kolisid eesti õppekeelega klassid 1962. aastal. 1973. aastal muudeti vene õppekeelega kool Kunda 2. Keskkooliks ning oma endises asukohas töötas see 2000. aastani, mil Kunda kaks kooli taas ühise katuse alla toodi. Nüüd juba Kunda Ühisgümnaasiumi nime all.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Kunda hariduselus on mitmeid olulisi verstaposte, mille ühel või teisel moel tähistamine on igati omal kohal. Hariduselu on läbi aegade alati olnud mõjutatud riiklikest ja kohalikest poliitilistest otsustest ning selle uurimine põnev väljakutse igale huvilisele. Üks on aga kindel – Kunda hariduselu sai alguse juba 229 aastat tagasi. Seoses sellega kutsun kõiki vilistlasi ja kohaliku hariduseluga seotud inimesi edaspidi tähistama eelkõige seda sündmust.

Allikad ja täiendav lugemismaterjal:

• Lembit Andresen. „Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu IV. Iseseisvusaeg 1918-1940“. Tallinn 2007
• Lembit Andresen. „Algust otsimas“. Tallinn 2009
• Lembit Andresen. „Eesti kooli ajalugu“. Tallinn 1995
• Lembit Andresen. „Koolid tekivad ja kaovad, haridus jääb“. Virumaa Teataja 2006, 18. apr
• Lembit Andresen. „Kundalaste kakssada kooliaastat“. Horisont 1986, nr 9.
• Uno Trumm. „Kunda Tsement 140. 1. osa, 1870-1920“ Tallinn 2010