Neljapäeval, 17. septembril kohtusid meie kooli õpilased luuletaja ja ajakirjanik Sulev Olliga, kes on kirjutanud raamatu „Virumaa viguriga lood“. Vahetult enne distantsõppele minekut autasustasid emakeeleõpetajad parimaid rahvajutukirjutajaid just sellesama raamatuga.

Sulev Oll peab end õnnelikuks inimeseks: ta on saanud teha seda, mis talle endale meeldib ja huvi pakub. Ka selle raamatu kirjutamisega oli nõnda, et peaaegu võõras inimene tegi talle ettepaneku kirjutada üks raamat sellest, millest hing ihkab. Nii sündiski. Raamatus „Virumaa viguriga lood“ on sees lood Sulev Olli enda lapsepõlvest, lood, mida talle on jutustatud, mida ta on kuulnud. Väga põnev on lugeda meie kodukohaga seotud rahvapärimusi ja memuaare. Nii leiab raamatust jutte sõbrakaubandusest, Toolse, Samma hiie, Lammasmäe ja Kunda kultuuri kohta.

Sulev Olli jaoks on tähtsad ka vanavanemate lood ja nende kõneldud murre. Siinkandis räägitakse kirderannikumurret, paraku ei tea noored aga enam murdesõnu. Kas on mõistetav noore jaoks, et kappi tuleks veidi manitada, et see vajalikku kohta ära mahuks? Sulevi isa oli sportlik ning isa liias ’võimles, liigutas’ hommikuti toas. Võibolla praegugi kutsub mõni vanaema-vanaisa oma lapselapsi appi puid lautima ’riita laduma’….

Sulev Oll kutsus noori üles talletama oma vanavanemate lugusid ja neid salvestama. Samuti andis noortele kaasa ka hulga olulisi mõtteid ja juhtnööre, kuidas elu ja võimalusi mitte niisama mööda lasta. Ei tasu olla väga tagasihoidlik ega oodata, et võimalused sülle kukuksid. Vahel tuleb ka ise uksele koputada ja sealt sissegi piiluda….