Viimase kirjanduse tunnis võtsid 7.b õpilased kokku oma distantsõppe emotsioonid ja esitasid selle eriti napis vormis – tviteratuuris (kuni 140-tähemärgiline lühikokkuvõte nagu Twitteri säuts)
- Distantsõpe andis võimaluse ka "kahemeestel" positiivselt särada, kui ainult seda töökust ja nutikust jätkus.
- Möödas 11 nädalat distantsõpet. Keerukat. Mõttetut. Igavat. Kiiret. Taipasin, et koolis on parem. Oodatud vaheaeg juba paistab, PUHKUS!!!
- Hommikul ahvatleb arvuti end avama. Päeval sunnib e-kool õppima. Õhtu saabudes viskab tühjenev aku mind lõpuks vabadusse. Kui põnev elu!
- Minu esimene distantsõppe. Arvasin, et on põnev ja huvitav. Lõpuks taipasin, et koolis on parem. Seal on mu sõbrad ja õpetajad, kes abistavad.
- Hei-hei, distantsõpe osutus väga edukaks ja vajalikuks kogemuseks meie igapäevaelus. LMAO
- Minu unistus oli õppida kodus, see täitus.
- Läbi distantsõppe asjade selgeks saamise protsent on sama suur nagu lasteaiakasvataja hakkab ehitajaks.
- Vastupidiselt ootustele on selgunud, et koduõppe on täiesti talutav. Kuid sügisel niimoodi enam jätkata ei sooviks. Mind ei häiriks, kui koduõppe korduks.
- Minu karantiin möödus telefonis animeid vaadates ja mangasid lugedes.
- Distantsõpe ei olnudki nii hull, kui alguses tundus, kuigi meile anti päris palju õppida.
- Istun kodus, pool päeva õpin, õues ei käi….
NB! Kellele hakkasid tviteratuurid rohkem huvi pakkuma, loe Rein Raua tviteratuure! Lausa meistriklass!