Eksamiperiood lükkub edasi, uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest
Haridus- ja Teadusministeerium otsustas, et seoses eriolukorraga lükatakse edasi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite toimumise periood. Eriolukorras ei toimu ka keeletasemete eksamid, testid ja tasemetööd. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.
Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.
Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.
Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.
Head lapsevanemad!
Kui õpilasel on eKooli konto tehtud, aga ta on unustanud oma kasutajanime ja/või parooli, siis palun andke sellest teada Kunda kooli eKooli administraatori meilile ylle(ät)kundakool.ee hiljemalt neljapäevaks, 19. märtsiks 2020, siis saab lapsevanema/õpilase taotluse kontrollida ning olukorra koostöös eKooli spetsialistiga lahendada.
Juhend eKooli konto loomiseks
Emakeelenädal tuli sel aastal Kunda kooli teisiti. Ikka ja alati on eesti keele õpetajad varakult pinges: keda kutsuda emakeelepäeva puhul kooli esinema, et lapsed saaksid huvitava, vaimu ja meelt hariva kogemuse võrra rikkamaks.
Käesolev aasta on ühtlasi ka rahvajutuaasta ning emakeelenädal asendus sel aastal rahvajutunädalaga, kuhu kaasasime kogu koolipere. Nimelt toimus veebruaris, märtsi alguses ülekooliline rahvajutu kirjutamise konkurss. Igas vanuses õpilased kirjutasid muinasjutte lohedest, trollidest, möldripojast, pagarist, rebasest, hundist, jänesest, küla tabanud needusest, Kunda kummitusest. Muistendid selgitasid, kuidas on tekkinud ikkagi Lammasmägi, Kronkskallas, miks kannavad külad just sellist nime, miks koer jäneseid ei salli, kuidas tekkisid võililled, kuidas tuttpütt endale tuti sai…. Loetelu jätkata oleks liig ajamahukas. Küll aga saab huviline meie kooli II korruse stendidelt neid vahvaid jutte ise lugeda. Lõimisime rahvajutte ka kunstitundi: õpetaja Ruti juhendamisel illustreerisid õpilased tundides oma loodud rahvajutud, millest sündis näitus.
Traditsiooniliselt avab iga-aastase emakeelenädala teemakohane kuldvillak, mida on korraldatud küll oma 15 aastat! Õpilased said teadmisi proovile panna nii kirjanduse, juubelite, rahvajuttude, sõnavara, filmi ja teatri ning varia valdkonnast.
Teisipäeval külastas meie kooli tuntud jutuvestja Piret Päär koos rahvamuusik Kulno Malvaga. Tihti on nii, et mõni teab palju lugusid, aga ei oska neid edasi anda ning vastupidi. Piret Päär oskab seda kõike filigraanse osavusega. Harjumatu oli haudvaikses saalis olla, sest õpilased kuulasid.
- klassi õpilaste arvamusi: „Lood olid põnevad ja tekkis tunne, et mis nüüd edasi saab. Mul oli tihti selle naisega silmside. Pillionu oli ka vahva. Lood panid mõtlema tavaelule, kuna olid sügavmõttelised.“
„Meile räägiti vanast ajast ja jutustati lugusid, mida oli väga põnev kuulda. Mu lemmiklugu oli viimane. Mängiti ka igasuguste instrumentidega, mida oli väga tore kuulata.“
„Minule meeldis. Jutud olid põnevad ja õnneks sai neid jutte kuulata vaikuses. Mulle meeldis ka see mees, kes mängis pilli mängis. Viimane lugu oli lahe.“
- klassi õpilased: „Jutuvestja Piret Pääri oli hea kuulata. Tekkis selline lapsepõlvetunne, kui vanaema mulle mingeid lugusid jutustas. Meeldis ka see, et ta oskas igasse loosse mingi mõttetera ära peita.“
„Mulle meeldis, kuidas Piret Päär lugusid jutustas, ta muutis kõik jutud põnevaks. Meeldis ka Kulno Malva pillimäng ja see, kuidas ta rahvajuttudele taustaks mängis. Ta rääkis pillidest väga huvitavalt. Ta ei mänginud tavalisi pille, vaid haruldasemaid, mida iga päev ei näe, ja see meeldis mulle. Kõige huvitavam oli torupill.“
„Mulle meeldis väga tänane kokkusaamine. Õhkkond oli väga hubane ja tore. Ma arvan, et meie koolis võiks selliseid üritusi rohkem olla.“
2020. aasta on rahvajutuaasta
1. KIRJANDIVÕISTLUS 6.-9. kl reedel, 6.03 Rakvere põhikoolis (õpilased on koolis 3 esimest tundi)
Mihkel Mägi 9.kl, Nora Aron 8.a kl, Siiri Kokk 8.a kl, Rainer Ait 7.b kl, Arette Reigo 7.b kl, Elmar Morel 6.kl, Marileen Saar 6.kl
2. MÄLUMÄNG esmasp, 9.03 klassis 211 – võistkonnas 5 liiget, teised on ainetunnis (6., 9. ja 10.-12. klassist 2 võistkonda)
4.-6. kl 1. tunni ajal
7.-9. kl 4. tunni ajal
10.-12. kl 6. tunni ajal
3. RAHVAJUTUPÄEV teisipäev, 10. 03 aulas. Külas jutuvestja Piret Päär ja muusik Kulno Malva
4.-6. kl 2. tunni ajal
7.-8. kl 3. tunni ajal
9.-12. kl 4. tunni ajal
4. RAHVAJUTUPÄEV neljapäev, 12. 03 aulas. Külas rahvajutumeister Sulev Oll
1.-3. kl 3. tunni ajal
4.-6. kl 5. tunni ajal
7.-9. kl 4. tunni ajal
5. KEELEHOMMIK reedel, 13.03 aulas
2.t algul 7.-12. kl (u 25 min)
3.t algul 1.-6. kl (u 25 min)
6. E-ETTEÜTLUS reedel, 13.03 kell 10.30 arvutiklassis 9.-12. kl soovijad
7. VIRUMAA LASTE LUULEVÕISTLUSE „Meil ei ole planeeti B“ PIDULIK LÕPETAMINE reedel, 20.03 kell 12 Haljala Rahvamajas
Reelika Uukareda 7.b, Amelia Petrov 7.b, Nora Aron 8.a
Eesti loodus on meie kõigi ühisvara. Eesti looduse ametlikul kaitsel on järjepidevust 110 aastat, aga juba enne seda oskasid meie esivanemad loodust hoida, sest teadsid – looduse heast käekäigust ja mõistlikust kasutamisest sõltub meie püsimajäämine.
Kunda kool käis 12. veebruaril Lätis, et külastada sõprusmaakonda Dobelet ning leida võimalusi koostööks hariduse vallas. Kuueliikmelisse delegatsiooni kuulusid direktor Kristi Aron, huvijuht Kadi Murakas ja õpetaja Gunnar Roov, õpilasesindust esindasid Kaili Jagant, Emilia Uustalu ja õpilasesinduse president Mihkel Mägi.
Dobeles tervitas meid Dobele 1. Keskkooli koolipere. Nii võõrustajad kui ka külastajad olid ette valmistanud kooli tutvustavad esitlused, mille järel istuti ümarlaua taha, et jagada muljeid ning kogemusi haridusvaldkonna riiklike ja kohalike prioriteetide üle. Seejärel tehti koolimajas põhjalik ekskursioon ning näidati ruume ja tunde alates klassiruumidest kuni saalideni välja. Dobele 1. Keskkooli hoone on täpselt samasuguse planeeringuga nagu Kunda kool, kuid 4-korruseline ja liftiga.
Järgmiseks liikusime Dobele maavalitsusse, kus meid võeti vastu volikogu esimehe, vallavanema ja haridusnõuniku poolt. Meid jäid saatma kohaliku kooli direktor koos paari õpetaja ja sealse õpilasesinduse lastega. Laua taga istudes tutvustati meile maakonna erinevaid ettevõtteid, tegemisi ja traditsioonilisi üritusi. Räägiti tulevikuplaanidest ja -soovidest. Tehti ettepanekuid ja plaane uuteks kohtumisteks.
Külastasime ka Dobele noorte- ja tervisekeskust, kus kohtusime kohaliku noorteorganisatsiooni liikmete ja eestvedajatega. Õpilasesinduse liikmetel oli tore taaskohtumine noortega, kellega koos osaleti suvel Lammasmäel toimunud rahvusvahelises nooretlaagris. Noorte- ja tervisekeskus pakub vallapoolset abi psühholoogide, logopeedide, terapeutide jms näol. Noortekogu korraldab projektide raames üritusi ning väljasõite, saavad kokku, et vahetada ideid ja teevad tööd, et neid ka realiseerida.
Noortega suheldud ja vahepeal ka lõunatatud, sõitsime edasi Dobele aianduse instituuti: „Institute of Horticulture“, mis on Lätis juhtiv köögivilja- ja puuviljakasvatuse uurimiskeskus, mis valib Baltikumi geokliimatingimustesse sobivaid taimeliike, uurib keskkonnasõbralikke viljelussüsteeme, töötab välja uuenduslikke toiduaineid, viib läbi uuringuid bioloogiliste aluste kohta ja korraldab erinevaid sireliteemalisi kultuuriüritusi . Seal asub suurim sirelikollektsioon Euroopas. Kuna hetkel on aga talv ja aiandites vaatasid vastu vaid nukrad raagus puud, siis tehti meile ringkäik ja tutvustus ainult hoone siseruumides, kus on üles seatud väga uudsed viljade ja marjade uurimise laborid.
Päeva lõpetasime Dobele ordulinnuse lähistel jalutades ja linnakese traditsioonilisi lumememme kujusid imetledes. Tagasi sõitsime juba plaaniga korraldada üle aasta toimuvaid õpilasvahetusi. Täname Viru-Nigula vallavalitsust, kes toetas transpordiga.
Enne vaheaega alanud sotsiaalnädala lõpetuseks külastas meie 9.-12. klasse endine Rakvere teatri juht, praegune riigikoguliige Indrek Saar, kes kõige muu juures saab nimetada end ilmselt kõige õnnelikumaks näitlejaks Eestis.
Indrek on sündinud ja kasvanud saarlane, kuna aga tema emapoolne suguvõsa on valdavalt pärit Lääne-Virumaalt, siis päris kindlalt ta ennast kummakski määratleda ei saa ega taha ka. Peale keskkooli lõpetamist Kuressaares suundus ta õppima näitlemist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli ning peale selle lõpetamist panid nad oma kutsekaaslastega kokku paraja pundi ning suundusid kõik Rakvere Teatrisse, et oma ideid seal välja töötama ning rakendama hakata.
Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et Indrekust ei saanudki kunagi täiskohaga näitlejat. Ajad olid parasjagu just sellised, et teatrimajal puudus tol hetkel direktor ning koolikaaslaste ärgitusel, kes rõhutasid tema juhtimis- ja organiseerimisoskuseid, tegi Indrek kandideerimisavalduse hoopis Rakvere Teatri direktori ametikohale. Ja nii see läkski - noor, 23-aastane mees, asus juhtima ja üles töötama teatrimaja. Ja nii sai temast ilmselt kõige õnnelikum näitleja üldse - kui teatris peab näitleja vastu võtma kõik rollid, mis antakse, sai ta alati valida rolli, milleks „aega“ oli.
Indrek Saar tõi ühe oma lemmikrollina välja Jussi ja Indreku osatäitmise tükist „Vargamäe varjus“, mis keskendus loole pigem Mari vaatevinklist. Teiseks lemmikuks peab Claudiuse rolli „Hamletis“. See viimane nimetatutest meeldis talle eriti, kuna lugu sobib oma sisu poolest igasse ajajärku ning töötab ka mitusada aastat hiljem.
Põgusalt peatus Indrek Saar ka oma poliitikukarjääril. Riigikokku kandideerima ajendasid teda 2006. a. presidendi valimised, kui üks tipp-poliitikutest kultuuriinimeste poolt kirjutatud Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri toetuskirja kohta ütles, et kultuuriinimesed peaksid oma liistude juurde jääma ja poliitikasse mitte sekkuma. Indrek Saar leidis, et ühiskonnas soovitud muutuste nägemiseks tuleb temalgi riigikokku kandideerida.
Edasi rääkisime tema spordiarmastusest. Talle meeldib igasugune sport – suusatamine, lumelaua sõit, võrkpall, rannavolle ja korvpall. Nimelt kuulub ta isegi riigikogu korvpalli tiimi, kellega on Leedus ja Lätis edukalt võistlemas käidud.
Lõpetuseks ka tõsisem küsimus meie presidendi Vabariigi aastapäeva kõne kohta - mida arvas sellest ja kas jäi kõnega rahule? Tema kommentaar kõnele oli: „Aus ja valus“. Kuid üldises plaanis leidis, et ühiskond on lõhestatud ja vajab tagasi kokku toomist. Oleme väike rahvas ja vajame ühtehoidmist, et funktsioneerida.
