- veebruaril külastas meie gümnasiste Maanteeameti poolt pakutud koolinoorte riskikäitumiskoolituse „Selge pilt…!?“ raames kolm tarka, kogenud ja õpetlikku meest, kes seisavad selle eest, et meie noored oleks teadlikud riskikäitumisest liikluses ja alkoholi tarbimise ohtudest.
Kohtumise avas Gunnar Meinhard, kes on Bonni ülikooli doktorant ning liikluspsühholoog. Esimeses mooduli osaks oli teoreetilis-selgitav diskussioon, kus grupitöö tulemusel avastati osalejatega liikluses toimepandud väärkäitumised. Juhiti tähelepanu probleemse käitumise tekkepõhjustele ja võimalike tagajärgede tähtsusele. Toodi välja teooria ja juurde ka kohe näide, et õpilased suudaksid samastuda. Kõrvu jäid kõlama promillide teadus, pidurdusteekonnad ja väga halvasti valitud sõiduasendid – nagu näiteks „nõudepesijad“, kes lasevad ennast istmega väga taha, alla ja madalale, kerivad rooli ühe käelabaga ja ise ei näe ninaga üle rooli ääregi. Kõik kuulasid huviga ja oli näha, et teemad on kõigile tegelikult ju tuttavad, aga seoseid alati luua ei osata. Jutt oli väga õpetlik ning läbi praktiliste näidete pani õpilased kaasa noogutama.
Teisena liitus loengusse PPA noorsoopolitseinik Aleksei Osokin ja avas mooduli nr 2 - „Tark õpib teiste vigadest“, mis jagunes kahe erineva külalise peale. Käsitleti teemat kahe erineva poole pealt, iseenda kogemustest.
Kõigepealt politsei esindaja tutvustas noorte peamisi liiklusprobleeme. Tõi näiteid analoogsete õnnetuste põhjal, mida noored esimeses moodulis oma vastustega „kirjeldasid“. Räägiti lähemalt sellest, kui näed, aga ei sekku või hoopis õhutad, mis aga omakorda võib tingida väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Toodi ja ka näidati näiteid, mis kõik võib juhtuda, kui lähed rooli „joogisena“ või hoopis väsinuna; kui näitad sõpradele oma hulljulgeid „sõiduoskuseid“ või kui ei kasuta sõidukis turvavarustust. Keskne ülesanne politseil oli seejuures diskussiooni juhtimine selliselt, et kõik osalejad „tunneksid“ end sarnases situatsioonis osalenuks ning suudaksid selle põhjal teha järeldusi tulevikukäitumise jaoks.
Seejärel toodi sisse ratastoolis koolitaja Marek Rüütli. Just nimelt toodi, kuna tema on see inimene, kellega juhtus õnnetus, mille tagajärjel vajab ta igapäevaselt täiesti tavapäraste toimingute tegemiseks palju aega ja kannatust või kõrvalist abi. Vaatamata oma õnnetule õnnetusele, on suutnud ta ennast luua ja palju anda. Tema teotahe on tõstnud ta üles haiglavoodist ja lubanud elada täitsa tavalise mehe elu. Tal on pere, oma maja ja karjäär, oskused, mida pole enamustel. Ta ei saa ennast rinnust allapoole liigutada, aga käib mägedes suusatamas ja ringradadel võidu kihutamas. Tema sõnum noortele oli selge - elu peab elama, elu peab nautima ja nooruspõlve lollused tuleb meil kõigil läbi teha - aga enne kui teed, mõtle KAINE peaga. Elu on valik, elu koosneb valikutest ja elu on meie enda kätes.