Emakeelenädal tuli sel aastal Kunda kooli teisiti. Ikka ja alati on eesti keele õpetajad varakult pinges: keda kutsuda emakeelepäeva puhul kooli esinema, et lapsed saaksid huvitava, vaimu ja meelt hariva kogemuse võrra rikkamaks.
Käesolev aasta on ühtlasi ka rahvajutuaasta ning emakeelenädal asendus sel aastal rahvajutunädalaga, kuhu kaasasime kogu koolipere. Nimelt toimus veebruaris, märtsi alguses ülekooliline rahvajutu kirjutamise konkurss. Igas vanuses õpilased kirjutasid muinasjutte lohedest, trollidest, möldripojast, pagarist, rebasest, hundist, jänesest, küla tabanud needusest, Kunda kummitusest. Muistendid selgitasid, kuidas on tekkinud ikkagi Lammasmägi, Kronkskallas, miks kannavad külad just sellist nime, miks koer jäneseid ei salli, kuidas tekkisid võililled, kuidas tuttpütt endale tuti sai…. Loetelu jätkata oleks liig ajamahukas. Küll aga saab huviline meie kooli II korruse stendidelt neid vahvaid jutte ise lugeda. Lõimisime rahvajutte ka kunstitundi: õpetaja Ruti juhendamisel illustreerisid õpilased tundides oma loodud rahvajutud, millest sündis näitus.
Traditsiooniliselt avab iga-aastase emakeelenädala teemakohane kuldvillak, mida on korraldatud küll oma 15 aastat! Õpilased said teadmisi proovile panna nii kirjanduse, juubelite, rahvajuttude, sõnavara, filmi ja teatri ning varia valdkonnast.
Teisipäeval külastas meie kooli tuntud jutuvestja Piret Päär koos rahvamuusik Kulno Malvaga. Tihti on nii, et mõni teab palju lugusid, aga ei oska neid edasi anda ning vastupidi. Piret Päär oskab seda kõike filigraanse osavusega. Harjumatu oli haudvaikses saalis olla, sest õpilased kuulasid.
- klassi õpilaste arvamusi: „Lood olid põnevad ja tekkis tunne, et mis nüüd edasi saab. Mul oli tihti selle naisega silmside. Pillionu oli ka vahva. Lood panid mõtlema tavaelule, kuna olid sügavmõttelised.“
„Meile räägiti vanast ajast ja jutustati lugusid, mida oli väga põnev kuulda. Mu lemmiklugu oli viimane. Mängiti ka igasuguste instrumentidega, mida oli väga tore kuulata.“
„Minule meeldis. Jutud olid põnevad ja õnneks sai neid jutte kuulata vaikuses. Mulle meeldis ka see mees, kes mängis pilli mängis. Viimane lugu oli lahe.“
- klassi õpilased: „Jutuvestja Piret Pääri oli hea kuulata. Tekkis selline lapsepõlvetunne, kui vanaema mulle mingeid lugusid jutustas. Meeldis ka see, et ta oskas igasse loosse mingi mõttetera ära peita.“
„Mulle meeldis, kuidas Piret Päär lugusid jutustas, ta muutis kõik jutud põnevaks. Meeldis ka Kulno Malva pillimäng ja see, kuidas ta rahvajuttudele taustaks mängis. Ta rääkis pillidest väga huvitavalt. Ta ei mänginud tavalisi pille, vaid haruldasemaid, mida iga päev ei näe, ja see meeldis mulle. Kõige huvitavam oli torupill.“
„Mulle meeldis väga tänane kokkusaamine. Õhkkond oli väga hubane ja tore. Ma arvan, et meie koolis võiks selliseid üritusi rohkem olla.“
