14. veebruaaril tähistame koolis sõbrapäeva.
? Sõbrapäev, sõbrapäev...Reedel on üleval sõbrapäeva postkast. Kellel veel mõni kaart jäi töötoas tegemata, jõuate kodus juurde teha ? Kui kaardijagamine juba käib, saab paralleelselt tegudetoas ka sõbrapaelu üksteisele meisterdada ? Avatud on reedeni ka annetustekast lemmikutest sõpradele varjupaika ning pakume võimalust sõbrapäeva kohvikust suupisteid osta. Kui tahate seda imelist päeva jäädvustada, siis III korrusel on selfi-sein teid sõbraga ootamas ?
PS! Käimas on klassidevaheline kaunistusvõistlus, võitja kuulutame päeva lõpuks välja ?
RIIETUSSTIIL: SÕBRAGA ÜHTEKAD - Silmapaistvamatele üllatus
5. märtsil osalesid 12 .klassi ja osa 9.klassi õpilasi "Sooritusärevuse ületamine ja enesekindlus" koolitusel.
Õpilased said väärtuslikke teadmisi kuidas eksamiärevusega toime tulla.
Koolitajad Helina-Karoliina Tamm ja Mattia Dossetto.
Soovitused aprilli vaheajaks
19.märtsil viibis direktor Hannes Mets koos Viru-Nigula valla haridus- ja noorsootööjuhi Arvo Pani ja Viru-Nigula valla muusikakooli direktori Pärt Tarvasega Rootsis. Esimest korda käidi külas Internationella Engelska Skolan Huddinge koolis ja pandi alus sõprussuhete algusele.
Kunda kool käis 12. veebruaril Lätis, et külastada sõprusmaakonda Dobelet ning leida võimalusi koostööks hariduse vallas. Kuueliikmelisse delegatsiooni kuulusid direktor Kristi Aron, huvijuht Kadi Murakas ja õpetaja Gunnar Roov, õpilasesindust esindasid Kaili Jagant, Emilia Uustalu ja õpilasesinduse president Mihkel Mägi.
Dobeles tervitas meid Dobele 1. Keskkooli koolipere. Nii võõrustajad kui ka külastajad olid ette valmistanud kooli tutvustavad esitlused, mille järel istuti ümarlaua taha, et jagada muljeid ning kogemusi haridusvaldkonna riiklike ja kohalike prioriteetide üle. Seejärel tehti koolimajas põhjalik ekskursioon ning näidati ruume ja tunde alates klassiruumidest kuni saalideni välja. Dobele 1. Keskkooli hoone on täpselt samasuguse planeeringuga nagu Kunda kool, kuid 4-korruseline ja liftiga.
Järgmiseks liikusime Dobele maavalitsusse, kus meid võeti vastu volikogu esimehe, vallavanema ja haridusnõuniku poolt. Meid jäid saatma kohaliku kooli direktor koos paari õpetaja ja sealse õpilasesinduse lastega. Laua taga istudes tutvustati meile maakonna erinevaid ettevõtteid, tegemisi ja traditsioonilisi üritusi. Räägiti tulevikuplaanidest ja -soovidest. Tehti ettepanekuid ja plaane uuteks kohtumisteks.
Külastasime ka Dobele noorte- ja tervisekeskust, kus kohtusime kohaliku noorteorganisatsiooni liikmete ja eestvedajatega. Õpilasesinduse liikmetel oli tore taaskohtumine noortega, kellega koos osaleti suvel Lammasmäel toimunud rahvusvahelises nooretlaagris. Noorte- ja tervisekeskus pakub vallapoolset abi psühholoogide, logopeedide, terapeutide jms näol. Noortekogu korraldab projektide raames üritusi ning väljasõite, saavad kokku, et vahetada ideid ja teevad tööd, et neid ka realiseerida.
Noortega suheldud ja vahepeal ka lõunatatud, sõitsime edasi Dobele aianduse instituuti: „Institute of Horticulture“, mis on Lätis juhtiv köögivilja- ja puuviljakasvatuse uurimiskeskus, mis valib Baltikumi geokliimatingimustesse sobivaid taimeliike, uurib keskkonnasõbralikke viljelussüsteeme, töötab välja uuenduslikke toiduaineid, viib läbi uuringuid bioloogiliste aluste kohta ja korraldab erinevaid sireliteemalisi kultuuriüritusi . Seal asub suurim sirelikollektsioon Euroopas. Kuna hetkel on aga talv ja aiandites vaatasid vastu vaid nukrad raagus puud, siis tehti meile ringkäik ja tutvustus ainult hoone siseruumides, kus on üles seatud väga uudsed viljade ja marjade uurimise laborid.
Päeva lõpetasime Dobele ordulinnuse lähistel jalutades ja linnakese traditsioonilisi lumememme kujusid imetledes. Tagasi sõitsime juba plaaniga korraldada üle aasta toimuvaid õpilasvahetusi. Täname Viru-Nigula vallavalitsust, kes toetas transpordiga.
Kui isegi täiskasvanutele tundub teinekord, et prügi sorteerimine on kui kunst teisest dimensioonist, siis täna külastas meie algklasse Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Enri Uusna ja tegi põhitõed selgeks väga lihtsal ja mängulisel moel. Üllataval kombel olid osad õpilased täiesti teadlikud sorteerimise põhimõtetest, kuid leidus ka neid, kes ei teinud vahet näiteks klaasil ja plastikul või ei osanud arvata missugust prügi võiks liigitada ohtlike jäätmete hulka ja miks. Seega õppida oli kõigil midagi.
Esiti tutvustati erinevaid sorteerimiskonteinereid. Enri näitas, mis värvi on konteinerid, mis sorti prügi need koguvad, mida sinna sisse tohib üldse panna ning mis teha prügiga, mis ei sobi nagu eriti ühtegi neist. Seejärel andis igale õpilasele kätte ühe kasutatud toote. Näiteks piimapakendi, teekarbi, kommipaberi, taskurätiku, patarei, mandariini koore jms. Õpilased said kaasa mõelda, mis sorti prügi neil parasjagu käes on ja kuhu konteinerisse tuleks see panna. Kui läks valesti, räägiti ja prooviti uuesti.
Põhiline, millele kodus prügi sorteerides toetuda on see, et kui juba suudad eraldi sorteerida pakendi, biojäätmed ja olmeprügi, oled astunud väga suure sammu puhtama looduse poole. Lisaks saad eraldi ära anda ka paberit, klaasi, taarat ning ohtlikke jäätmeid. Saime teada, et pakendijäätmete hulka loetakse kõiksugu pakendid, mis on olnud mingisuguse toote ümber või mille sees on olnud teine toode. Ja nii lihtne see ongi. Lihtsalt loputa pakend vajadusel puhtaks ja korja eraldi prügikasti. Kui tahad veel eriti tubli olla, siis pakendijäätmete alla käib näiteks ka klaas ja plasttaara, mida on võimalik eraldi korjata. Biojäätmed aga on kõik looduslik materjal, mis kõduneb. Kui selle korjad eraldi ja paned komposti, on prügijaamadel poole lihtsam sinu olmeprügi või pakendijäätmeid käidelda. Prügi on puhtam, ei kleepu kokku ja ei hakka ebameeldivalt lõhnama. Ohtlikud jäätmed nagu patareid, elektroonikatooted, kemikaalid, aerosoolid, kosmeetikatooted, ravimijäägid jms, tuleks samuti eraldi vastavasse kohta ära viia. Selleks on ka põhjus. Kui paned ohtliku jäätme olmeprügi hulka ja see satub koos olmeprügiga prügiauto konteinerisse, mis surutakse seal sees kokku, võib elektroonikaseade või aerosoolpudel plahvatada ja süttida, pannes kogu prügiauto ohtlikku olukorda. Olmeprügiks loetakse kõike ülejäänud prügi, mis kuhugi nagu ei sobitu. Selle korjad kokku ja viid tavalisse konteinerisse ära.
Aga miks me sorteerime klaasi, metalli, plastikut ja paberit eraldi? Ikka sellepärast, et taaskasutada ja loodust hoida. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet. Jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest. Saime teada, et paberit saab seitse korda ümber töödelda, kuniks temast saab wc-paber, mis on muutunud juba niivõrd nõrgaks, et sobib veega alla lasta ja see lahustub laiali. Plastikut saame töödelda umbes 3-4 korda, enne kui see muutub käitlemiseks liiga nõrgaks. Vahva fakt - ühe jalgpalli T-särgi valmistamiseks läheb vaja seitse 2L plastpudelit. Klaasi ja metalli aga saab käidelda lõpmatuseni. Aina puhasta, kuumuta, sulata, vormi ja jahuta.
