Detsembri alguses külastas Kunda kooli „Peakokad koolis“ projekti raames peakokk Koit Uustalu, kes on ise Kundas kasvanud, elanud ja on ka Kunda kooli vilistlane. Temal oli väga tore oma armast kooli üle pika aja näha ning meil oli samuti väga tore sellest vahvast projektist osa saada.

Aga mis projektiga siis tegelikult tegu on? Maaeluministeerium ja Eesti Peakokkade Ühendus alustas 2019. aasta Eesti toidu kuu raames koostööprojektiga "Peakokad koolis". Projekt oli suunatud 6.-8. klasside õpilastele. Selle projekti raames töötati välja õppematerjal kodundusaine õpetajatele, et neid inspireerida ning koostati 20 retsepti õpilastele, mille järgi valmistasid kokad koos õpilastega maitsvaid ja lihtsaid sööke. Samuti toimusid ka aruteluringid, kus kokad ja lapsed arutlesid, kuidas lapsi toidutegemise juurde tuua ning panna mõistma miks on oluline kasutada kohalikku ja värsket toorainet.

Kunda koolist osalesid meie kaheksandad klassid. Kummalegi klassile eraldasime tunniplaanis kaks järjestikust käsitöö tundi, et oleks aega nii teooriaks kui praktikaks. Kõigepealt pandi paika reeglid, räägiti ohutusest, seejärel käidi üle tervislike eluviiside põhitõed, tutvuti eesti toidu ajalooga ja alles siis mindi söögitegemise juurde. Kuna peamine projekti eesmärk on kooliõpilaste toitumisharjumuste kujundamine, valis peakokk Koit välja toidud kalast ja juurikatest. Et õpilased avastaksid, et hästi tehes võib ka kala hea maitsta ja no magustoit oli sinna otsa veel boonuseks. Tegemisele tuli kokku kolm retsepti. Eelroaks krõbedad kalapalad kastmega, pearoaks ahjukala köögiviljadega ning magustoiduks midagi eestipärast – kamakreem marjadega. Lapsed sõid ja ainult kiitsid.

Projektis osalemine muutis kindlasti meie kaheksandike hoiakuid toidutegemise ja toidu tarbimise kohta positiivses suunas. Igal juhul saadi näpunäiteid, kuidas valmistada rooga lihtsalt kuid maitsvalt, kuidas töötada tiimis ning kuidas üksteisega arvestada. Meie usume, et taolised, õpilasi kaasavad projektid, on igati korraldamist väärt ning ootame samas projektis osalemist ka edaspidi.

Sellel nädalal käisid Kunda Ühisgümnaasiumi väiksemad mudilased Toolset külastamas. Nimelt tehti meile Viru-Nigula valla poolt armas kingitus ja saadeti 1.-5. klassid kordamööda talvemaale seiklema.

Vastuvõtt oli väga soe ning tegevused said alata juba enne kui arugi saime. Kuna üle poole tegevusest toimus õues, siis alustati koheselt ühise tantsuga muusika saatel, et soe sees hoida. Tantsusammud seati ritta koostöös õpilastega ja kõik said uueks sammuks arvamust avaldada. Laste poolt märgati kohe ära, et tantsukava taustaks olnud jõulumuusika oli sama, mis meie koolis lastav tunnikell.

Peale tantsu kutsuti lapsed tuppa purkidest jõulukaunistust/küünlaalust meisterdama. Kätte anti purgid, markerid, liim, liiv, säraliiv ja sära. Purgid said kõik väga uhked ja kui kõigil oli töö valmis, liikusime edasi teise majja. Enne sisenemist oli väga oluline olla vaikselt, lubati võtta õueriideid vähemaks ja paluti istuda maha tekkidele. Lapsed olid põnevil – oli muinasjutu kuulamise aeg. Kui jutuke käbist läbi sai liikusime taas õue.

Väljas ootasid meid vahvad tegevused. Laoti käbidest ühte meetrit, mängiti ringmängu, otsiti aaret, mille sisu sai pärast endale ning mängiti pallimängu. Kui juba piisavalt õues sai mütatud, liikusime tagasi tuppa sooja. Toas ootas ees aurav tee magusate piparkookidega ning jõuludisko sooja sisse tegemiseks.

Oli väga vahva päev.

Kui isegi täiskasvanutele tundub teinekord, et prügi sorteerimine on kui kunst teisest dimensioonist, siis täna külastas meie algklasse Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Enri Uusna ja tegi põhitõed selgeks väga lihtsal ja mängulisel moel. Üllataval kombel olid osad õpilased täiesti teadlikud sorteerimise põhimõtetest, kuid leidus ka neid, kes ei teinud vahet näiteks klaasil ja plastikul või ei osanud arvata missugust prügi võiks liigitada ohtlike jäätmete hulka ja miks. Seega õppida oli kõigil midagi.

Esiti tutvustati erinevaid sorteerimiskonteinereid. Enri näitas, mis värvi on konteinerid, mis sorti prügi need koguvad, mida sinna sisse tohib üldse panna ning mis teha prügiga, mis ei sobi nagu eriti ühtegi neist. Seejärel andis igale õpilasele kätte ühe kasutatud toote. Näiteks piimapakendi, teekarbi, kommipaberi, taskurätiku, patarei, mandariini koore jms. Õpilased said kaasa mõelda, mis sorti prügi neil parasjagu käes on ja kuhu konteinerisse tuleks see panna. Kui läks valesti, räägiti ja prooviti uuesti.

Põhiline, millele kodus prügi sorteerides toetuda on see, et kui juba suudad eraldi sorteerida pakendi, biojäätmed ja olmeprügi, oled astunud väga suure sammu puhtama looduse poole. Lisaks saad eraldi ära anda ka paberit, klaasi, taarat ning ohtlikke jäätmeid. Saime teada, et pakendijäätmete hulka loetakse kõiksugu pakendid, mis on olnud mingisuguse toote ümber või mille sees on olnud teine toode. Ja nii lihtne see ongi. Lihtsalt loputa pakend vajadusel puhtaks ja korja eraldi prügikasti. Kui tahad veel eriti tubli olla, siis pakendijäätmete alla käib näiteks ka klaas ja plasttaara, mida on võimalik eraldi korjata. Biojäätmed aga on kõik looduslik materjal, mis kõduneb. Kui selle korjad eraldi ja paned komposti, on prügijaamadel poole lihtsam sinu olmeprügi või pakendijäätmeid käidelda. Prügi on puhtam, ei kleepu kokku ja ei hakka ebameeldivalt lõhnama. Ohtlikud jäätmed nagu patareid, elektroonikatooted, kemikaalid, aerosoolid, kosmeetikatooted, ravimijäägid jms, tuleks samuti eraldi vastavasse kohta ära viia. Selleks on ka põhjus. Kui paned ohtliku jäätme olmeprügi hulka ja see satub koos olmeprügiga prügiauto konteinerisse, mis surutakse seal sees kokku, võib elektroonikaseade või aerosoolpudel plahvatada ja süttida, pannes kogu prügiauto ohtlikku olukorda. Olmeprügiks loetakse kõike ülejäänud prügi, mis kuhugi nagu ei sobitu. Selle korjad kokku ja viid tavalisse konteinerisse ära.

Aga miks me sorteerime klaasi, metalli, plastikut ja paberit eraldi? Ikka sellepärast, et taaskasutada ja loodust hoida. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet. Jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest. Saime teada, et paberit saab seitse korda ümber töödelda, kuniks temast saab wc-paber, mis on muutunud juba niivõrd nõrgaks, et sobib veega alla lasta ja see lahustub laiali. Plastikut saame töödelda umbes 3-4 korda, enne kui see muutub käitlemiseks liiga nõrgaks. Vahva fakt - ühe jalgpalli T-särgi valmistamiseks läheb vaja seitse 2L plastpudelit. Klaasi ja metalli aga saab käidelda lõpmatuseni. Aina puhasta, kuumuta, sulata, vormi ja jahuta.

NUTISPORT

Meie kooli parimad tulemused tippspordis:

2. klass

Rafael Klemmer 7. koht

Saskia Aliise Ilves 11. koht

Kevin Marten Juhanson 12. koht

Kätlin Kirsipuu 13. koht

5. klass

Geron Riik 2. koht

7. klass

Oskar Soomre 9. koht

Monika Tiismus 13. koht

8. klass

Britte Karu 4. koht

Oliver Soomre 6. koht

Elis Anete Saksman 7. koht

9. klass

Nora Aron 1. koht

Kaspar Kokk 7. koht

Siiri Kokk 8. koht

Valeria Romaneko 9. koht

10.-12. klass

Aron Hein 1. koht

Martin Lehmus 2. koht.

Võistkondlikult (kooli suurus 81-400 õpilast) osaleme MIDIKARIKAL, kus 27 kooli hulgas on meil pärast I etapi lõppu 11. koht.

Meile tõid punkte järgmised õpilased (Sulgudes näeme kohta vabariiklikus edetabelis):
9 kp. (T 11.) Geron Riik 5.a
8 kp. (T 14.) Nora Aron 9.a
8 kp. (T 15.) Rafael Klemmer 2.kl.
7 kp. (T 26.) Saskia Aliise Ilves 2.kl.
7 kp. (T 31.) Kevin Marten Juhanson 2.kl.
7 kp. (T 37.) Kätlin Kirsipuu 2.kl.
6 kp. (T 52.) Berith Maipoom 2.kl.

Kiidame tublisid õpilasi ja nende juhendajaid!