Alati leidub keegi maaomanik, kes turtsudes tuleb uurima, miks võõrad inimesed tema krundi kõrval asuva tee pervele autod sätivad ja midagi askeldama hakkavad. Natuke selgitustööd, tuntud kultuuritegelase näonäitamist ja võimegi oma asjaga edasi minna.
Me ei sattunud Kunda külje all oleva Siberi küla tee äärde päris niisama. Nimelt võttis Kunda Ühisgümnaasiumiga ühendust Peeter Volkonski ja rääkis, et temal on üks tore projekt „Sünnipaik”. Umbes aasta pärast peaks Eesti Rahva Muuseumil valmima virtuaalne kaart, kus näha Eesti suurmeeste sünnipaigad. Projektiga alustati juba 2018. aastal ja plaanis oli 3 aasta jooksul läbi käia 300 mälestuskivi või -plaadiga tähistatud sünnipaika. Iga paiga juures iga suurkuju sünnikohal filmitakse tema loomingut või saavutusi iseloomustav 30–40 sekundiline videoklipp. Klipis loeks mõni kohalik kooliõpilane Peeter Volkonski valitud ja lavastatud katkendit suurkuju loomingust või temaga seotud muudel ainetel. Klippidest kujuneb e-ERMis suurkujude virtuaalnäitus ning lisaks leitakse igas paigas koht, mis varustatakse QR-koodiga, et ka kohapeale sattudes oleks võimalik seda klippi vaadata.
Pidasime koolis ühiselt nõu, et välja valida üks hakkaja õpilane, kes selle asja hästi ära teeks - et projekti eestvedajad jääks rahule ja meie saaks uhked olla. Me ei pidanud pettuma. Kunda kooli teatritrupi juhendaja Natalie Neigla soovitas kuuenda klassi poissi Oskar Soomret, kellel olid varasemad ettelugemise ja näitlemise kogemused. Natalie Neigla valmistas Peeter Volkonski näpunäidete järgi poisi ette. Eriolukorra digilahendusi kasutades jõuti kenasti soovitud tulemuseni.
Kokku saime võttemeeskonnaga kella kahe ajal teisipäevasel päeval, sealsamas Siberi küla tee ääres. Tervitasime, tutvusime, vahetasime muljeid. Päike paistis ja ilm oli tegutsemiseks väga mõnus. Kõigepealt kiire grimm hakkajale näitlejale peale, proovilugemine Volkonskile, proovikaadrid ja esinemiskoha valimine kivi juures. Kõik läks nagu lepase reega. Põhimõtteliselt kolme kaadriga saime asja juba „purki“ ja oligi valmis. Oli väga huvitav kogemus ja Oskar ise ütles, et kuigi hommikul oli veel närv sees olnud ja kõhus ikka tugevalt keeranud, siis pihta hakates kadus kõik ja kui valmis sai, jäi ise ka väga rahule. Volkonski lisas, et sooritus oli väga professionaalne, sest nii kiiret ja nii väheste kaadritega tööd pole neil seni veel olnud. Seda oli uhke kuulda. Aitäh, Oskar!
Projektijuht Peeter Volkonski sõnul on teda tänaseks läbi sõidetud sünnipaikades ülihästi vastu võetud, olenemata sellest, et paljudel praegustel omanikel nende maal või koduhoovis asuvate mälestustahvlite ja -kividega märgitud inimestega sugulussidet pole. Jätkuvatele sõitudele mõeldes palus ta aga edasi öelda, et ärgu inimesed ehmatagu, kui nad ta ootamatult oma valdustest leiavad. Alati võib tulla ja küsida, nemad on valmis selgitama.
Kadi Murakas
KÜG huvijuht
