Kui isegi täiskasvanutele tundub teinekord, et prügi sorteerimine on kui kunst teisest dimensioonist, siis täna külastas meie algklasse Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna spetsialist Enri Uusna ja tegi põhitõed selgeks väga lihtsal ja mängulisel moel. Üllataval kombel olid osad õpilased täiesti teadlikud sorteerimise põhimõtetest, kuid leidus ka neid, kes ei teinud vahet näiteks klaasil ja plastikul või ei osanud arvata missugust prügi võiks liigitada ohtlike jäätmete hulka ja miks. Seega õppida oli kõigil midagi.
Esiti tutvustati erinevaid sorteerimiskonteinereid. Enri näitas, mis värvi on konteinerid, mis sorti prügi need koguvad, mida sinna sisse tohib üldse panna ning mis teha prügiga, mis ei sobi nagu eriti ühtegi neist. Seejärel andis igale õpilasele kätte ühe kasutatud toote. Näiteks piimapakendi, teekarbi, kommipaberi, taskurätiku, patarei, mandariini koore jms. Õpilased said kaasa mõelda, mis sorti prügi neil parasjagu käes on ja kuhu konteinerisse tuleks see panna. Kui läks valesti, räägiti ja prooviti uuesti.
Põhiline, millele kodus prügi sorteerides toetuda on see, et kui juba suudad eraldi sorteerida pakendi, biojäätmed ja olmeprügi, oled astunud väga suure sammu puhtama looduse poole. Lisaks saad eraldi ära anda ka paberit, klaasi, taarat ning ohtlikke jäätmeid. Saime teada, et pakendijäätmete hulka loetakse kõiksugu pakendid, mis on olnud mingisuguse toote ümber või mille sees on olnud teine toode. Ja nii lihtne see ongi. Lihtsalt loputa pakend vajadusel puhtaks ja korja eraldi prügikasti. Kui tahad veel eriti tubli olla, siis pakendijäätmete alla käib näiteks ka klaas ja plasttaara, mida on võimalik eraldi korjata. Biojäätmed aga on kõik looduslik materjal, mis kõduneb. Kui selle korjad eraldi ja paned komposti, on prügijaamadel poole lihtsam sinu olmeprügi või pakendijäätmeid käidelda. Prügi on puhtam, ei kleepu kokku ja ei hakka ebameeldivalt lõhnama. Ohtlikud jäätmed nagu patareid, elektroonikatooted, kemikaalid, aerosoolid, kosmeetikatooted, ravimijäägid jms, tuleks samuti eraldi vastavasse kohta ära viia. Selleks on ka põhjus. Kui paned ohtliku jäätme olmeprügi hulka ja see satub koos olmeprügiga prügiauto konteinerisse, mis surutakse seal sees kokku, võib elektroonikaseade või aerosoolpudel plahvatada ja süttida, pannes kogu prügiauto ohtlikku olukorda. Olmeprügiks loetakse kõike ülejäänud prügi, mis kuhugi nagu ei sobitu. Selle korjad kokku ja viid tavalisse konteinerisse ära.
Aga miks me sorteerime klaasi, metalli, plastikut ja paberit eraldi? Ikka sellepärast, et taaskasutada ja loodust hoida. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet. Jäätmete kogumine ja sortimine on palju odavam, kui valmistada toodet uutest materjalidest. Saime teada, et paberit saab seitse korda ümber töödelda, kuniks temast saab wc-paber, mis on muutunud juba niivõrd nõrgaks, et sobib veega alla lasta ja see lahustub laiali. Plastikut saame töödelda umbes 3-4 korda, enne kui see muutub käitlemiseks liiga nõrgaks. Vahva fakt - ühe jalgpalli T-särgi valmistamiseks läheb vaja seitse 2L plastpudelit. Klaasi ja metalli aga saab käidelda lõpmatuseni. Aina puhasta, kuumuta, sulata, vormi ja jahuta.
NUTISPORT
Meie kooli parimad tulemused tippspordis:
- klass
Rafael Klemmer 7. koht
Saskia Aliise Ilves 11. koht
Kevin Marten Juhanson 12. koht
Kätlin Kirsipuu 13. koht
- klass
Geron Riik 2. koht
- klass
Oskar Soomre 9. koht
Monika Tiismus 13. koht
- klass
Britte Karu 4. koht
Oliver Soomre 6. koht
Elis Anete Saksman 7. koht
- klass
Nora Aron 1. koht
Kaspar Kokk 7. koht
Siiri Kokk 8. koht
Valeria Romaneko 9. koht
10.-12. klass
Aron Hein 1. koht
Martin Lehmus 2. koht.
Võistkondlikult (kooli suurus 81-400 õpilast) osaleme MIDIKARIKAL, kus 27 kooli hulgas on meil pärast I etapi lõppu 11. koht.
Meile tõid punkte järgmised õpilased (Sulgudes näeme kohta vabariiklikus edetabelis):
9 kp. (T 11.) Geron Riik 5.a
8 kp. (T 14.) Nora Aron 9.a
8 kp. (T 15.) Rafael Klemmer 2.kl.
7 kp. (T 26.) Saskia Aliise Ilves 2.kl.
7 kp. (T 31.) Kevin Marten Juhanson 2.kl.
7 kp. (T 37.) Kätlin Kirsipuu 2.kl.
6 kp. (T 52.) Berith Maipoom 2.kl.
Kiidame tublisid õpilasi ja nende juhendajaid!
VÕIME KUULUTADA TEHTUKS!
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilased KÄISID 2019/20 õppeaastal mitmetel harivatel keskkonnateadlikkust tõstvatel õppeprogrammidel.
Läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusprogrammi saime ühes õpilastega osa tegevustest, mille teemaks oli säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.
Kunda Ühisgümnaasiumi 1.-9.klassi õpilased osalesid erinevatel õppeprogrammidel kuni eriolukorra alguseni. Kevadel käimata jäänud õppeprogrammid võeti taas ette uue õppeaasta algusega. Tänaseks on kõik Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusprogrammide projektist tulenevad õppekäigud 2019/20 õppeaastaks läbitud. Kunda Ühisgümnaasium sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt õppekäikude korraldamiseks toetust 3852 euro ulatuses.
|
Klass |
Programm |
Programmi viis läbi |
|
1.a ja b |
Hakkamasaaja looduses |
MTÜ Ökokratt |
|
2. a ja b |
Välgutund |
Energia Avastuskeskus |
|
3. kl |
Kes need jäljed siia jättis? |
Lahemaa rahvuspargi keskus |
|
4. a ja b |
Välgutund |
Energia Avastuskeskus |
|
5. a ja b |
Magevete vaatlus Kurtna järvestikus |
Alutaguse Matkaklubi |
|
6. kl |
Retk Viru rabasse |
Lahemaa rahvuspargi keskus |
|
7. a ja b |
Põhja Eesti Klint ja Rand |
Alutaguse Matkaklubi |
|
8. a ja b |
Mõõdetav loodus |
MTÜ Ökokratt |
|
9. kl |
Loodusvarad – kelle ja milleks? |
Lahemaa rahvuspargi keskus |
Miks neil õppekäikudel käime?
Eesmärk on kujundada õpilases arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Õppekäigud on peamiselt koolis omandatud teadmiste kinnistamiseks või teabe kogumiseks ees ootavate loodusainete teemadeks. Läbi õppekäikude õpilased kinnistavad õpitut, rakendavad õpitut looduskeskkonnas, omandavad uusi teadmisi, näevad Eesti erinevaid loodusmaastikke. Õpilaste silmaring avardub, kujunevad seosed õpituga ning kogetu annab õppetegevusele loodusteadliku aluse. Selline projekt aitab kaasa õpilaste koostööoskuste kujunemisele ning õppijate hoiakute ja tarbimisharjumuste kujundamisele keskkonnahoidlikuks. Lisaks viibib õpilane õppekäikude ajal palju värskes õhus ning on nii vaimselt kui füüsiliselt aktiivne.
Kunda Ühisgümnaasium tänab Keskkonnainvesteeringute Keskust toe ja võimaluse eest suurendada kogukonnas keskkonnateadlike noorte arvu.
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilased saavad 2020/21 õppeaastal külastada mitmeid harivaid keskkonnateadlikkust tõstvaid õppeprogramme. Eesmärk on kujundada õpilases arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal.
Läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusprogrammi saame ühes õpilastega osa tegevustest, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.
Kunda Ühisgümnaasiumi 1.-9.klassi õpilased osalevad erinevatel õppeprogrammidel kuni 2021 kevadeni.
Gümnaasiumiastme õpilased aga osalesid õppeaasta alguses praktikumilaagris, kus saadi teadmised põlevkivi olulisusest kui Eesti pruunist kullast ning Eesti ainulaadse maastiku – Sinimägede tekkest, iseärasustest ja mõjust ajaloosündmustele.
Kunda Ühisgümnaasium tänab Keskkonnainvesteeringute Keskust võimaluse eest!
Reedel, 09. oktoobril, külastasid Kunda Ühisgümnaasiumi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli meditsiiniõe eriala kursuste tudengid, kes tutvustasid noortele esmaabi andmist. Vahetundidel sai aga lasta tervist kontrollida.
Tulevased meditsiinitöötajad õpetasid vanematele kooliastmetele esmaabi andmist ja millal seda kindlasti juba rakendada, käte pesu tehnikat ja desifintseerimise olulisust, mida sai peale läbiproovimist kontrollida spetsiaalse lambi all ning räägiti läbi ka maski kandmise põhitõed. Lisaks pakuti võimalust vabatahtlikel vahetundides osa võtta rutiinsest tervisekontrollist. Sai mõõta vererõhku, pulsi sagedust kui ka veresuhkru näitu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ei avastatud ühtegi erilist kõrvalekallet heast ja normaalsest tervisest.
Pikemalt loe siit: https://virumaateataja.postimees.ee/7082420/kunda-koolis-opetati-elustamist
Neljapäeval, 17. septembril kohtusid meie kooli õpilased luuletaja ja ajakirjanik Sulev Olliga, kes on kirjutanud raamatu „Virumaa viguriga lood“. Vahetult enne distantsõppele minekut autasustasid emakeeleõpetajad parimaid rahvajutukirjutajaid just sellesama raamatuga.
Sulev Oll peab end õnnelikuks inimeseks: ta on saanud teha seda, mis talle endale meeldib ja huvi pakub. Ka selle raamatu kirjutamisega oli nõnda, et peaaegu võõras inimene tegi talle ettepaneku kirjutada üks raamat sellest, millest hing ihkab. Nii sündiski. Raamatus „Virumaa viguriga lood“ on sees lood Sulev Olli enda lapsepõlvest, lood, mida talle on jutustatud, mida ta on kuulnud. Väga põnev on lugeda meie kodukohaga seotud rahvapärimusi ja memuaare. Nii leiab raamatust jutte sõbrakaubandusest, Toolse, Samma hiie, Lammasmäe ja Kunda kultuuri kohta.
Sulev Olli jaoks on tähtsad ka vanavanemate lood ja nende kõneldud murre. Siinkandis räägitakse kirderannikumurret, paraku ei tea noored aga enam murdesõnu. Kas on mõistetav noore jaoks, et kappi tuleks veidi manitada, et see vajalikku kohta ära mahuks? Sulevi isa oli sportlik ning isa liias ’võimles, liigutas’ hommikuti toas. Võibolla praegugi kutsub mõni vanaema-vanaisa oma lapselapsi appi puid lautima ’riita laduma’….
Sulev Oll kutsus noori üles talletama oma vanavanemate lugusid ja neid salvestama. Samuti andis noortele kaasa ka hulga olulisi mõtteid ja juhtnööre, kuidas elu ja võimalusi mitte niisama mööda lasta. Ei tasu olla väga tagasihoidlik ega oodata, et võimalused sülle kukuksid. Vahel tuleb ka ise uksele koputada ja sealt sissegi piiluda….
