Kunda kool käis 12. veebruaril Lätis, et külastada sõprusmaakonda Dobelet ning leida võimalusi koostööks hariduse vallas. Kuueliikmelisse delegatsiooni kuulusid direktor Kristi Aron, huvijuht Kadi Murakas ja õpetaja Gunnar Roov, õpilasesindust esindasid Kaili Jagant, Emilia Uustalu ja õpilasesinduse president Mihkel Mägi.
Dobeles tervitas meid Dobele 1. Keskkooli koolipere. Nii võõrustajad kui ka külastajad olid ette valmistanud kooli tutvustavad esitlused, mille järel istuti ümarlaua taha, et jagada muljeid ning kogemusi haridusvaldkonna riiklike ja kohalike prioriteetide üle. Seejärel tehti koolimajas põhjalik ekskursioon ning näidati ruume ja tunde alates klassiruumidest kuni saalideni välja. Dobele 1. Keskkooli hoone on täpselt samasuguse planeeringuga nagu Kunda kool, kuid 4-korruseline ja liftiga.
Järgmiseks liikusime Dobele maavalitsusse, kus meid võeti vastu volikogu esimehe, vallavanema ja haridusnõuniku poolt. Meid jäid saatma kohaliku kooli direktor koos paari õpetaja ja sealse õpilasesinduse lastega. Laua taga istudes tutvustati meile maakonna erinevaid ettevõtteid, tegemisi ja traditsioonilisi üritusi. Räägiti tulevikuplaanidest ja -soovidest. Tehti ettepanekuid ja plaane uuteks kohtumisteks.
Külastasime ka Dobele noorte- ja tervisekeskust, kus kohtusime kohaliku noorteorganisatsiooni liikmete ja eestvedajatega. Õpilasesinduse liikmetel oli tore taaskohtumine noortega, kellega koos osaleti suvel Lammasmäel toimunud rahvusvahelises nooretlaagris. Noorte- ja tervisekeskus pakub vallapoolset abi psühholoogide, logopeedide, terapeutide jms näol. Noortekogu korraldab projektide raames üritusi ning väljasõite, saavad kokku, et vahetada ideid ja teevad tööd, et neid ka realiseerida.
Noortega suheldud ja vahepeal ka lõunatatud, sõitsime edasi Dobele aianduse instituuti: „Institute of Horticulture“, mis on Lätis juhtiv köögivilja- ja puuviljakasvatuse uurimiskeskus, mis valib Baltikumi geokliimatingimustesse sobivaid taimeliike, uurib keskkonnasõbralikke viljelussüsteeme, töötab välja uuenduslikke toiduaineid, viib läbi uuringuid bioloogiliste aluste kohta ja korraldab erinevaid sireliteemalisi kultuuriüritusi . Seal asub suurim sirelikollektsioon Euroopas. Kuna hetkel on aga talv ja aiandites vaatasid vastu vaid nukrad raagus puud, siis tehti meile ringkäik ja tutvustus ainult hoone siseruumides, kus on üles seatud väga uudsed viljade ja marjade uurimise laborid.
Päeva lõpetasime Dobele ordulinnuse lähistel jalutades ja linnakese traditsioonilisi lumememme kujusid imetledes. Tagasi sõitsime juba plaaniga korraldada üle aasta toimuvaid õpilasvahetusi. Täname Viru-Nigula vallavalitsust, kes toetas transpordiga.
Enne vaheaega alanud sotsiaalnädala lõpetuseks külastas meie 9.-12. klasse endine Rakvere teatri juht, praegune riigikoguliige Indrek Saar, kes kõige muu juures saab nimetada end ilmselt kõige õnnelikumaks näitlejaks Eestis.
Indrek on sündinud ja kasvanud saarlane, kuna aga tema emapoolne suguvõsa on valdavalt pärit Lääne-Virumaalt, siis päris kindlalt ta ennast kummakski määratleda ei saa ega taha ka. Peale keskkooli lõpetamist Kuressaares suundus ta õppima näitlemist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli ning peale selle lõpetamist panid nad oma kutsekaaslastega kokku paraja pundi ning suundusid kõik Rakvere Teatrisse, et oma ideid seal välja töötama ning rakendama hakata.
Kõik läks peaaegu plaanipäraselt, välja arvatud see, et Indrekust ei saanudki kunagi täiskohaga näitlejat. Ajad olid parasjagu just sellised, et teatrimajal puudus tol hetkel direktor ning koolikaaslaste ärgitusel, kes rõhutasid tema juhtimis- ja organiseerimisoskuseid, tegi Indrek kandideerimisavalduse hoopis Rakvere Teatri direktori ametikohale. Ja nii see läkski - noor, 23-aastane mees, asus juhtima ja üles töötama teatrimaja. Ja nii sai temast ilmselt kõige õnnelikum näitleja üldse - kui teatris peab näitleja vastu võtma kõik rollid, mis antakse, sai ta alati valida rolli, milleks „aega“ oli.
Indrek Saar tõi ühe oma lemmikrollina välja Jussi ja Indreku osatäitmise tükist „Vargamäe varjus“, mis keskendus loole pigem Mari vaatevinklist. Teiseks lemmikuks peab Claudiuse rolli „Hamletis“. See viimane nimetatutest meeldis talle eriti, kuna lugu sobib oma sisu poolest igasse ajajärku ning töötab ka mitusada aastat hiljem.
Põgusalt peatus Indrek Saar ka oma poliitikukarjääril. Riigikokku kandideerima ajendasid teda 2006. a. presidendi valimised, kui üks tipp-poliitikutest kultuuriinimeste poolt kirjutatud Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri toetuskirja kohta ütles, et kultuuriinimesed peaksid oma liistude juurde jääma ja poliitikasse mitte sekkuma. Indrek Saar leidis, et ühiskonnas soovitud muutuste nägemiseks tuleb temalgi riigikokku kandideerida.
Edasi rääkisime tema spordiarmastusest. Talle meeldib igasugune sport – suusatamine, lumelaua sõit, võrkpall, rannavolle ja korvpall. Nimelt kuulub ta isegi riigikogu korvpalli tiimi, kellega on Leedus ja Lätis edukalt võistlemas käidud.
Lõpetuseks ka tõsisem küsimus meie presidendi Vabariigi aastapäeva kõne kohta - mida arvas sellest ja kas jäi kõnega rahule? Tema kommentaar kõnele oli: „Aus ja valus“. Kuid üldises plaanis leidis, et ühiskond on lõhestatud ja vajab tagasi kokku toomist. Oleme väike rahvas ja vajame ühtehoidmist, et funktsioneerida.
Sõbrapäeva puhul kogusime terve sõbrapäeva nädala jooksul annetusi Virumaa Loomade varjupaigale. Kokku saime ikka täitsa arvestatava koguse. Oli sööke, oli tekke, oli hooldusvahendeid.
Läksime kahe õpilasesinduse liikmega kogutud kraami ära viima ja külastasime lahke vastuvõtu saatel ka kohalikke - loomadevarjupaiga elanikke.
Loomi oli vähe - mis on aga vägagi positiivne, sest see tähendab, et hulkuvaid loomi Lääne-Virumaal eriti pole ja enamusel on soojad kodud ja head peremehed olemas ?
Igatahes, me väga täname annetuskampaanias osalenuid. Teie heategu on märgatud ??
PS! Rohkem pilte meie FB lehel @KundaUhisgumnaasium
On selgunud meie kaunimad sõbrapäevateemalised klassiruumid ?
Tunnustame osavõtjaid kahes arvestuses:
I-V klassid ja VI-IX klassid.
Osalejaid oli kokku 12.
Esimeses arvestuses jäid I-III kohta jagama 1.a; 1.b ja 3. klass.
Teises arvestuses anname I koha 7.b klassile ning II-III kohta jäid jagama 8.b ja 9. klass.
Suur-suur aitäh kõikidele osalejatele. Autasustamine ja tänu toimub 21.02, Vabariigi aastapäeva aktustel.
PS! Rohkem pilte meie FB lehel @KundaUhisgumnaasium
? Sõbrapäev, sõbrapäev...Reedel on üleval sõbrapäeva postkast. Kellel veel mõni kaart jäi töötoas tegemata, jõuate kodus juurde teha ? Kui kaardijagamine juba käib, saab paralleelselt tegudetoas ka sõbrapaelu üksteisele meisterdada ? Avatud on reedeni ka annetustekast lemmikutest sõpradele varjupaika ning pakume võimalust sõbrapäeva kohvikust suupisteid osta. Kui tahate seda imelist päeva jäädvustada, siis III korrusel on selfi-sein teid sõbraga ootamas ?
PS! Käimas on klassidevaheline kaunistusvõistlus, võitja kuulutame päeva lõpuks välja ?
RIIETUSSTIIL: SÕBRAGA ÜHTEKAD - Silmapaistvamatele üllatus
Täna saime ka väiksemale kooliastmele pakkuda midagi toredat. Meid külastas Eesti Loomakaitse Liidust Marika, kes rääkis 1.-4. klasside õpilastele nii merisigadest, hamstritest, rottidest, küülikutest, deegudest kui ka teistest pisinärilistest ja eksootilistest loomadest. Lisaks ka tuttavamatest koduloomadest nagu koerad ja kassid.
Arutlesime kuidas ja miks lõigata küüsi või hambaid? Kas peaks sõbrale kinkima lemmiklooma või pigem mitte? Milliseid pidamistingimusi pisi- ja eksootilised loomad nõuavad? Millised on kõige levinumad haigused ja mis on meie kohustused, kui meie loomake haigestub? Mida erinevad loomad söövad ja miks on oluline seda teada?
Lapsed kuulasid huviga, mõtlesid kaasa, said mängida äraarvamismängu ja tegid võidupeale viktoriini. Oli vahva!
Sellel laupäeval, 15. veebruaril toimub Kunda Spordikeskuses vigurlennu päev. Kohal on Eesti parimad saalilendurid ja tehnika. Saab näha F3P trenni, showd ja võimalik, et ka võistlust. Noortele kindlasti huvitav üritus kus on väga lähedalt võimalik kõrvalt näha mudellennukeid, nende juhtimist ja omapära.
Teispäeval, 4. veebruaril kohtusid Kunda Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi õpilased ajakirjanik Märt Treieriga.
Kohtumise eesmärk oli ennetada noorte riskikäitumist ning aidata kaasa liikluses vigasaanute ja hukkunute arvu vähendamisele põhikooli noorte seas.
Koolitaja suunas kuulajaid mõtlema noorte unistustest, vastutusest, põrkumisest reaalsusega, ahvatlustest ja neist sündinud rumalustest, poiste ning tüdrukute suhetest, ellusuhtumisest. Kõne all olid ka peamised liiklusriskid: joobes juhtimine, oma võimete ülehindamine, turvavarustuse kasutamata jätmine, vajadus teiste ees „silma paista“.
Koos vaadati filmi „Georg“, mis rääkis šokeeriva loo teismelisest noorukist, kes sõitis purjuspäi surnuks oma sõbra. Linateos pani mõtlema mitmele olulisele küsimusele. Milline jälg jääb noore inimese ellu, kes sellise teo on korda saatnud? Mida saab igaüks meist ära teha, et nii traagilisi lugusid ette ei tuleks? Kuidas saada lahti suhtumisest „pole minu asi“?
Õpilaste tagasiside oli igati positiivne. „See loeng pani mind mõtlema. See läks nii südamesse, et nutt oli kurgus. Ma sain aru, et ei tohi olla ükskõikne, peab jälgima ümbritsevat maailma ning vajadusel tuleb aidata.“ Nii arvas üks põhikooli lõpetaja, aga teisedki kuulajad tõdesid, et esineja rääkis õigetest asjadest värvikalt ja meeldejäävalt.
- veebruaril külastas meie gümnasiste Maanteeameti poolt pakutud koolinoorte riskikäitumiskoolituse „Selge pilt…!?“ raames kolm tarka, kogenud ja õpetlikku meest, kes seisavad selle eest, et meie noored oleks teadlikud riskikäitumisest liikluses ja alkoholi tarbimise ohtudest.
Kohtumise avas Gunnar Meinhard, kes on Bonni ülikooli doktorant ning liikluspsühholoog. Esimeses mooduli osaks oli teoreetilis-selgitav diskussioon, kus grupitöö tulemusel avastati osalejatega liikluses toimepandud väärkäitumised. Juhiti tähelepanu probleemse käitumise tekkepõhjustele ja võimalike tagajärgede tähtsusele. Toodi välja teooria ja juurde ka kohe näide, et õpilased suudaksid samastuda. Kõrvu jäid kõlama promillide teadus, pidurdusteekonnad ja väga halvasti valitud sõiduasendid – nagu näiteks „nõudepesijad“, kes lasevad ennast istmega väga taha, alla ja madalale, kerivad rooli ühe käelabaga ja ise ei näe ninaga üle rooli ääregi. Kõik kuulasid huviga ja oli näha, et teemad on kõigile tegelikult ju tuttavad, aga seoseid alati luua ei osata. Jutt oli väga õpetlik ning läbi praktiliste näidete pani õpilased kaasa noogutama.
Teisena liitus loengusse PPA noorsoopolitseinik Aleksei Osokin ja avas mooduli nr 2 - „Tark õpib teiste vigadest“, mis jagunes kahe erineva külalise peale. Käsitleti teemat kahe erineva poole pealt, iseenda kogemustest.
Kõigepealt politsei esindaja tutvustas noorte peamisi liiklusprobleeme. Tõi näiteid analoogsete õnnetuste põhjal, mida noored esimeses moodulis oma vastustega „kirjeldasid“. Räägiti lähemalt sellest, kui näed, aga ei sekku või hoopis õhutad, mis aga omakorda võib tingida väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Toodi ja ka näidati näiteid, mis kõik võib juhtuda, kui lähed rooli „joogisena“ või hoopis väsinuna; kui näitad sõpradele oma hulljulgeid „sõiduoskuseid“ või kui ei kasuta sõidukis turvavarustust. Keskne ülesanne politseil oli seejuures diskussiooni juhtimine selliselt, et kõik osalejad „tunneksid“ end sarnases situatsioonis osalenuks ning suudaksid selle põhjal teha järeldusi tulevikukäitumise jaoks.
Seejärel toodi sisse ratastoolis koolitaja Marek Rüütli. Just nimelt toodi, kuna tema on see inimene, kellega juhtus õnnetus, mille tagajärjel vajab ta igapäevaselt täiesti tavapäraste toimingute tegemiseks palju aega ja kannatust või kõrvalist abi. Vaatamata oma õnnetule õnnetusele, on suutnud ta ennast luua ja palju anda. Tema teotahe on tõstnud ta üles haiglavoodist ja lubanud elada täitsa tavalise mehe elu. Tal on pere, oma maja ja karjäär, oskused, mida pole enamustel. Ta ei saa ennast rinnust allapoole liigutada, aga käib mägedes suusatamas ja ringradadel võidu kihutamas. Tema sõnum noortele oli selge - elu peab elama, elu peab nautima ja nooruspõlve lollused tuleb meil kõigil läbi teha - aga enne kui teed, mõtle KAINE peaga. Elu on valik, elu koosneb valikutest ja elu on meie enda kätes.
